Uus muuseumidefinitsioon

ICOMi üldkonverents on iga kolme aasta tagant toimuv suurim ülemaailmne muuseumivaldkonna üritus, mis sel korral koondas ligi 4000 muuseumivaldkonnaga seotud professionaali. 2019. aasta ICOMi üldkonverentsi raamistas konverentsisaalides, kohvipausidel, õhtustel kohtumistel pidev arutelu uue muuseumidefinitsiooni ettepaneku ümber. Ning kes ei ole kursis, siis uue muuseumidefinitsiooni hääletus otsustati sellel aastal edasi lükata. 

Miks muuseumidefinitsioon on oluline?

Enamuse muuseumitöötajate jaoks on ICOMi muuseumidefinitsioon sama oluline kui tehnoloogiamessil CES toimuv, ehk mitte just eriti. Samas võivad tehnoloogiamessi suunad üsna peagi meid mõjutama hakata. Samamoodi võib seda teha ICOMi otsus uuest muuseumidefinitsioonist, see mida öeldakse, see mida peetakse oluliseks, otsuse edasilükkamine, kirglikud diskussioonid ja ustega prõmmimine, peegeldavad kõik globaalsel muuseumimaastikul toimuvat.

Senine muuseumidefinitsioon on võetud vastu aastal 2007 (kuigi peale 1974. aasta versiooni on definitsioon saanud vaid väiksemaid täiendusi, muuseumidefinitsiooni ajaloo huvilistele lisainfo):

Muuseum on ühiskonna ja selle arengu teenistuses olev üldsusele avatud alalise iseloomuga mittetulunduslik asutus, mis kogub, konserveerib, uurib, vahendab ja eksponeerib inimese ja tema elukeskkonnaga seotud materiaalset ja immateriaalset pärandit õppimise, hariduse ja elamuse saamise eesmärgil.[1]

Uus muuseumidefinitsioon pakuti välja juulis 2019. ICOMi Täitevkomitee poolt järgmiselt:
Museums are democratising, inclusive and polyphonic spaces for critical dialogue about the pasts and the futures. Acknowledging and addressing the conflicts and challenges of the present, they hold artefacts and specimens in trust for society, safeguard diverse memories for future generations and guarantee equal rights and equal access to heritage for all people.

Museums are not for profit. They are participatory and transparent, and work in active partnership with and for diverse communities to collect, preserve, research, interpret, exhibit, and enhance understandings of the world, aiming to contribute to human dignity and social justice, global equality and planetary wellbeing.[2]

Muuseumidefintsioon on midagi, mille järgi ICOMi tuntakse ning millele ikka ja jälle viidatakse. Mõned riigid kasutavad määratlust muuseumi defineerimise kriteeriumina, millega on seotud ka valikud kas muuseumi otsustatakse rahastada või mitte, mõnes riigis leiab see kasutust vaid tudengite uurimistööde tasandil, mõnel riigil on oma muuseumidefinitsioon.

Uue muuseumidefinitsiooni taustast

2016. aasta ICOMi üldkonverentsil Milanos loodi komitee, mille nimeks sai Museum Definition, Prospects and Potentials (ehk MDPP), mille loomise ajendiks oli vajadus vaadata üle muuseumidefinitsioon, mis ei vasta enam tänapäevase muuseumi peamistele tegevusele.

MDPP töörühma juhiks sai taanlane Jette Sandahl ning koos teiste töörühma liikmetega  võeti ette intrigeeriv ülesanne. Definitsiooni leidmise meetod valiti väga avatuna, näiteks aastatel 2017 ja 2018 said kõik ICOMi alakomiteed pidada ümarlaudu ning muuseumitöötajad arutleda, mis on tänapäevase muuseumi ees seisvad väljakutsed ning mida oodatakse tänapäevaselt muuseumilt (Eesti ümarlaud toimus mais 2018). Samuti sai esitada oma muuseumidefinitsiooni ettepanekuid, mida saadeti 269, 25 keeles, 69 riigist. Eestist ei pakutud uut definitsiooni, aga mitmed liikmed osalesid oma rahvusvaheliste alakomiteede pakutud definitsioonide aruteludes. 

MDPP liikmed analüüsisid saabunud ootuste ja definitsioonide materjale ning püüdsid selekteerida peamised vajadused definitsioonile. 3. septembril toimunud tutvustuspäeval tõi Jette Sandahl esile, et uus muuseumidefinitsioon peaks esindama väärtuseid, mida muuseumid tänapäeval kannavad ning keskenduma väljakutsetele, mis tulenevad kaasaja ühiskonnast ja keskkonnast.

Detsembris 2018 esitati ICOMi Täitevkomiteele 5 definitsiooni ettepanekut, millest üks jõudis ettepanekuna avalikuse ette. Eraldi ilmus ka Museum International number (ICommunity kaudu sisenedes kõigile ICOMi liikmetele vabalt ligipääsetav), kus saab tegemisprotsessist ja valikutest täpsema ülevaate. 

Augustis pöördus Prantsusmaa ICOM ka Eesti ICOMi poole palvega ühineda definitsiooni hääletuse edasilükkamisega, kuna definitsiooni valikuprotsess on olnud ebademokraatlik ja läbipaistmatu. Etteheidetena toodi esile teemasid, mida MDPP töörühm plaanis kindlasti avada septembris Kyotos ja seega ICOM Eesti kohese kriitilise seisukohavõtuga ettepaneku osas ei ühinenud. Kyoto nädala jooksul õnnestus minul osaleda neljal definitsiooni arutelul, kus kõik kes tõesti soovisid rääkida ja oma arvamust avaldada, said seda ka teha.  

Uus või mitte uus

Enne kui annan ülevaate Kyotos toimunud aruteludest küsiksin, kui paljud on kursis Mike Murawski ja LaTanya Autry’s kampaaniaga „Museums are not neutral“, kui paljud on sellest oma majas rääkinud? Või kui palju mõeldakse muuseumist kui „ühiskonna ja selle arengu teenistuses olevast asutusest”? Kui paljud oskavad nimetada kogukondi, kellele nende muuseumi tegevus on oluline? Kas te teate, kes on teie külastajad ja mis nad muuseumist arvavad? Eesti kontekstis on nendele küsimustele muuseumidel tavaliselt vastused olemas ning uus pakutud definitsioon oma ideega võiks sel juhul ka kõnetada. Eks ka „inimväärikuse toetamine, sotsiaalne õiglus ja võrdsust” on elementaarseks osaks muuseumide tegevusest. Aga kas seda peaks ütlema definitsioonis või kuidas mõjutavad sellised lähenemised muuseume, kogusid, näituseid, programmi?

Need ja mitmed teised küsimused on uue definitsiooniga tulnud muuseumidiskusioonides esiplaanile ning kui ICOM muudab muuseumidefinitsiooni, siis kas see tähendab, et kõik muuseumid peavad muutuma? Kindlasti mitte, ei ole vanem definitsioon meie tegevust palju mõjutanud ega tee seda ka uus. Ka muuseumide külastajad ei lähe mujale kui uut definitsiooni vastu ei võeta.

Kindlasti oli diskussioonides aga Kyotos keskseks teemaks see, kuidas muuseumid tegutsevad ja kuidas muuseumid oma kogudesse, näitustesse, külastajatesse suhtuvad, kas mõtestatakse oma tegevuse tähendust laiemalt ühiskonnas? Kas muuseum peaks tegutsema selle nimel, et leida ühiskonnas erinevaid persoone, kõnekaid lugusid ja esemeid, et näidata maailma mitmepalgelisust? 

Kaasaja muuseum ja näitused on muutunud imetabaseks meediumiks, mis on leidnud uusi võimalusi kuidas vahendada teadmist ja rääkida külastajatega nii, et see kõnetaks, kasutades võrratuid võimalusi, mis seovad visuaalse, emotsionaalse, füüsilise, virtuaalse jpm. lahenduste maailmad. Lisaks muuseumi füüsilisele külastusele, mis Eestiski ületab 3 miljoni, tehakse aastas veel teine 3 miljonit külastust MuISi. Külastajad otsivad muuseumis kohta, kus tunda end vabalt ja mõnusalt, kus saada teadmisi ja lahutada meelt, mida usaldada ja mille kvaliteeti väärtustada.

Paljud kõnelejad Kyotos ka küsisid, kas definitsioon on olulisem kui visioon? Vaadates raamatukogude või arhiivide poole, siis traditsioonilisest definitsioonist on tihti loobutud ning räägitakse eesmärgist, ülesandest, mida asutused kannavad. Samamoodi tundub, et ICOMis ei otsita enam definitsiooni vaid otsitakse uut arengut ja visiooni sellest, mis on muuseum muutunud ühiskonnas ning definitsiooni sõnastuse muutmisel visiooniks oleksid kindlasti jäänud paljud diskussioonid olemata. 

Aga küsimuseks on järgmiseks aastaks ikkagi see, kas ollakse sellise nägemusega nõus, kas muuseum ei olegi enam neutraalne, kas muuseum suudab kohelda kõiki võrdsetena ja kaasata?

Diskussioonidest

ICOM Europe ja ICOM Prantsusmaa olid koondanud enda taha definitsiooni ettepanekuga mittenõustunud 24 riigi esindajad, sh. Itaalia, Hispaania, Saksamaa, Kanada, kes tõid peamiste etteheidetena esile selle, et tegemist ei ole definitsiooniga, sõnastus on liiga pikk ja liiga ideoloogiline. Rahvast täis peasaalis tõi Klaus Staubermann Saksamaalt esile puudusena sõnade institutsioon ja haridus puudumise. Prantsusmaa ICOMi esimees Juliette Raoul-Duval ütles, et uus definitsioon koosneb moodsatest väärtustest, mis on liialt keerukalt sõnastatud ning muuseumide põhitegevusest kõrvalekalduv, öeldes, et enamus Prantsusmaa muuseume, sh. Louvre ei oleks siis enam muuseumid sõnades: „Meie ülesanne on säilitada, mitte sekkuda ja neid seatud nõudmisi on kõigil muuseumidel võimatu täita“. 

Smithsonian Institute’i juht Lonnie Bunch tõi vastukaaluks esile, et muuseumid peavad võtma aktiivsema rolli ja kui see ei ole kaasavam, avatum suhtumine maailma, siis milline saaks see üldse olla? Ameerika, Holland, Taani, Rootsi, Austraalia olid ka peamised uue definitsiooni toetajad. Ka mitmed Aafrika maad tõid esile, et uus definitsioon toetaks nende muuseumide tegevust olla kogukondadele partner. 

Kindlasti on kogu protsessi kõige olulisemaks osaks täissaale kokkutoovad kirglikud arutelud, mida definitsiooni ettepanek on tekitanud. Ka Jette Sandahl nimetas muuseumidefinitsiooni selgrooks, mis annab institutsioonidele tugevuse ja vabaduse tegutseda ning mis oleks pidevas muutumises. Kuigi ta ennustas, et kui definitsiooniga ei olda rahul ja sellele vastu hääletatakse, siis kaovad ka sarnased vaidlused muuseumi tähendusest. Ehk tsiteerides Peter van Menchi: „Mul on hea meel, et olen elus ja kõike seda näen!“.

 Mis saab edasi?

Ametlikult on kõigil alakomiteedel aega arutada ja oma seisukohta kujundada, kas ollakse uue muuseumidefinitsiooni poolt või vastu, millised oleksid muutmisettepanekud ning kuidas võiks kohalike olusid arvestades definitsiooni kohandada.

 Diskussioonid jätkuvad ka peale Kyotot. Eraldi veebileht  koondab erinevaid arvamusartikleid, senini ilmuvad Twitteri säutsud, erinevad ülevaated ja arvamused. Näiteks Ameerika Muuseumiühingu president Laura Lott säutsus: „Ameerikas on meil lihtne uue muuseumidefinitsiooniga kohaneda ja selles ei ole küsimust, aga milline on mõju teistele maailma riikidele, ka sellega peaks arvestama“. Seema Rao Akroni Kunstimuuseumist esitas küsimuse, kas ei peaks ICOM küsima hoopiski külastajatelt ülemaailm, et mis on muuseum. Glasgow Muuseumide direktor Mark O’Neill kirjutab, et ei mõista negatiivsust uue definitsiooni ümber, kui vana on miinimumnõudeid muuseumile sätestav ning uus ütleb, et muuseumid suudavad muuta ja toetada ühiskonda, hoides traditsioonilise tegevusjaotuse, siis ei tohiks meil ju ambitsioonikusest oma tegevuses puudu jääda.

Küsimus on kindlasti järgmise aasta aruteludes (2020 juuni aastakoosolek peaks uuesti otsustama) ka selles, mida muuseumidefinitsioon sümboliseerib, kas peab üldse muuseumi defineerima ning kas muuseumi on võimalik kõigile kontinentidele sobivalt defineerida, kui muuseumid on oma olemuselt ja tegevustelt väga erinevad ning selliselt rikastvad.

[1] A museum is a non-profit, permanent institution in the service of society and its development, open to the public, which acquires, conserves, researches, communicates and exhibits the tangible and intangible heritage of humanity and its environment for the purposes of education, study and enjoyment.