Muuseumiuuringud
Eesti muuseumiteemalisi uuringuid ja artikleidVeebis vabalt kättesaadavad
Teemajaotused
- Külastajad, auditooriumid, sihtrühmad
- Näitused, kureerimine
- Muuseumipedagoogika
- Kogud, dokumenteerimine, digiteerimine, konserveerimine, päritolu
- Institutsioonidest, pärandist, muuseumide ajaloost
- Juhtimine, turundus, kommunikatsioon, müük
- Osalus, kaasamine
- Arhitektuur, hooned
Külastajad, auditooriumid, sihtrühmad
Anita Tamm. Muuseumikommunikatsioon indiviidide ja kogukondade näituseloomesse kaasamisel „Meie Tartu“ näitel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.
Filipp Seljanko, Tanel KookmaaI 2019. Influence of olfactory cues on museum visitors’ locomotary behaviour. Magistritöö, Tartu Ülikool.
2017. Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringKadri Piirimäe. 2017. Interaktiivsete tehnoloogiliste lahenduste kasutamine korduvkülastuste suurendamiseks Eesti muuseumide näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Jaana Vatsar. 2016. Noorte täiskasvanute suhtumine muuseumisse ja nende külastus motivatsiooni mõjutavad faktorid. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Liina Kukk. 2016. Lastega perede ootused muuseumikülastusele Eesti Maanteemuuseumi näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool Pärnu kolledž.
Peeter Mägi. 2016. Heliloojate Kappide majamuuseumi kohalike sidusrühmade ootused muuseumile. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Karin Gross. 2015. Publiku uuringud kunstimuuseumide töös Kumu kunstimuuseumi näitel. Magistritöö. Eesti Kunstiakadeemia.
Jaana Vatsar. 2016. Noorte täiskasvanute suhtumine muuseumisse ja nende külastus motivatsiooni mõjutavad faktorid. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Liina Kukk. 2016. Lastega perede ootused muuseumikülastusele Eesti Maanteemuuseumi näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool Pärnu kolledž.
Peeter Mägi. 2016. Heliloojate Kappide majamuuseumi kohalike sidusrühmade ootused muuseumile. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Karin Gross. 2015. Publiku uuringud kunstimuuseumide töös Kumu kunstimuuseumi näitel. Magistritöö. Eesti Kunstiakadeemia.
Pille Runnel, Krista Lepik, Pille Pruulmann-Vengerfeldt. 2014. Külastajad, kasutajad, auditooriumid: inimeste kontseptualiseerimisest muuseumis. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 57.
Marke Teppor, Agnes Aljas. 2013. Kultuuripärandi vahendajad: käsitööharrastajate ja muuseumide koostöö. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 56.
Pille Runnel, Pille Pruulmann-Vengerfeldt. 2012. Kui muuseumist saab sõnum osalevatele auditooriumidele. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 55.
Marke Teppor. 2011. Kultuurilise osaluse võimalustest ERMi ja käsitööharrastajate näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Näitused, kureerimine
Marke Teppor, Agnes Aljas. 2013. Kultuuripärandi vahendajad: käsitööharrastajate ja muuseumide koostöö. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 56.
Pille Runnel, Pille Pruulmann-Vengerfeldt. 2012. Kui muuseumist saab sõnum osalevatele auditooriumidele. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 55.
Marke Teppor. 2011. Kultuurilise osaluse võimalustest ERMi ja käsitööharrastajate näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Näitused, kureerimine
Pille Runnel, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Krista Lepik. Miks on see eksponaat digitaalne? – Digitaalsete eksponaatide dimensioonid muuseumiruumis. ERMi aastaraamat nr 64(1)
Anastasiia Avramenko. 2023. Representation of the Soviet Past in Estonian Regional Museums. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Mona Ungru. 2022. Pealinnast väljas asuvate mittetulunduslike galeriide kuraatorite ja galeristide roll kunsti vahendamisel publikule. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.
Anneli Banner 2019. Muuseumiaiandus – sild minevikust tänapäeva. Aianduspärandi hoidmise, eksponeerimise ja vahendamise võimalused Eesti muuseumides. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Anastasiia Avramenko. 2023. Representation of the Soviet Past in Estonian Regional Museums. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Mona Ungru. 2022. Pealinnast väljas asuvate mittetulunduslike galeriide kuraatorite ja galeristide roll kunsti vahendamisel publikule. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.
Anneli Banner 2019. Muuseumiaiandus – sild minevikust tänapäeva. Aianduspärandi hoidmise, eksponeerimise ja vahendamise võimalused Eesti muuseumides. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Keidi Kaitsa 2018. Muuseum pühakojas – Jõhvi, Rootsi-Mihkli ja Kose kirikute näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Svetlana Karm, Art Leete. 2018. Uurali kaja Eesti Rahva Muuseumis. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 61.
Kata Maria Saluri. 2018. Muuseuminäituse loomine Eesti Ajaloomuuseumi uue püsinäituse raames. Magistriprojekt. Tartu Ülikool.
Jana Reidla. 2018. Curators with and without Collections: A Comparative Study of Changes in the Curator’s Work at National Museums in Finland and in the Baltic States. – Journal of Ethnology and Folkloristics 12/2.
Marie Reemann. 2017. Tajude avardamise võimalustest muuseumikeskkonnas: audioinstallatsioon Liivi Muuseumis. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Kristel Rattus. 2016. Dialoogilisus Eesti Rahva Muuseumi püsinäitusel „Kohtumised“. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 59.
Pille Runnel. 2015. Tehes näitust „#Niisamalinnas“: kuidas uurida ja mõista laste ja noorte linnaruumikogemusi. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 58.
Svetlana Karm, Art Leete. 2015. The Ethics of Ethnographic Attraction: Reflections on the Production of the Finno-Ugric Exhibitions at the Estonian National Museum. – Journal of Ethnology and Folkloristics 9/1.
Ene Kõresaar. 2011. Märkmeid mälukultuuri muutumisest siirdeajal: Teine maailmasõda Eesti Ajaloomuuseumi püsiekspositsioonis 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 54.
Maie Toomsalu. 2010. Meditsiiniekspositsioon terviseteadlikkuse kommunikeerijana. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Muuseumipedagoogika
Merike Toomas. 2018. Erivajadusega külastajad kui sihtrühm muuseumis. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Triinu Õispuu. 2018. Vanemaealised mehed informaalses õppes Eesti Maanteemuuseumi näitel. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Jaanika Jaanits. 2017. Muuseumiosalus täiskasvanute õppimisvõimalusena Eesti Rahva Muuseumi osalussaali näitel. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Eva Ronk. 2017. Täiskasvanutele suunatud (elamus)hariduslikud tegevused ja nende võimalused tänapäeva muuseumis. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Anna-Kaisa Vita. 2017. Visuaalse mõtlemise arendamise võimalused näituseruumis täiskasvanud publikule suunatud haridusprogrammide näitel. Magistritöö. Eesti Kunstiakadeemia.
Maiu Merihein. 2017. Tööalane heaolu ja töökohaga seotud ebakindlus muuseumitöötajatel. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Birgit Kerb. 2017. Haridusprogrammid Juhan Liivi elu ja loomingu käsitlemiseks. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Jana Reidla. 2017. Muuseumiharidusest Eesti Rahva Muuseumi rahvakultuuri koolitus-ja teabekeskuse näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Sandra Lääne. 2016. Kunstitemaatiliste muuseumitundide disain ja praktika Eesti ja Hollandi muuseumites põhikooli II kooliastme näitel. Magistritöö. Eesti Kunstiakadeemia.
Minni Hein. 2015. Kehalisest kogemusest õppimise toetamine kunstimuuseumi gümnaasiumitunnis Kadrioru kunstimuuseumi ja näituse “Hilma af Klint. Abstraktse kunsti pioneer” näitel. Magistritöö. Eesti Kunstiakadeemia.
Maaria Kingla. 2015. Muuseumitund põhikooli I astme õpitulemuste saavutamise toetajana ja ainevaldkondade integreerijana Eesti Kunstimuuseumis. Magistritöö. Eesti Kunstiakadeemia
Velly Juur 2014. Kuidas motiveerida perekondi koolieelsete lastega muuseumi külastama. Magistritöö. Eesti Kunstiakadeemia.
Kristel Unt. 2012. Põlva- ja Võrumaa 6. klasside õpilaste suhtumine muuseumiskäikudesse ja muuseumis õppimisse. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Sirel Uusmaa. 2012. Muuseum kui formaalharidust toetav õppekeskkond. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Kaja Visnapuu. 2011. Muuseumikeskkonna mõju täiskasvanu kogemustele ja õppimisele. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Kogud, dokumenteerimine, digiteerimine, konserveerimine, päritolu
Kurmo Konsa, Kaie Jeeser. 2017. Preparing Museum Disaster Plan: Risk Ranking Through the Analytical Hierarchy Process. – International Journal of History and Cultural Studies, 3/1.
Airi Herm. 2016. 3D ja seotud lahenduste kasutamisvõimalused muuseumides: Eesti muuseumide näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Svetlana Karm, Art Leete. 2018. Uurali kaja Eesti Rahva Muuseumis. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 61.
Kata Maria Saluri. 2018. Muuseuminäituse loomine Eesti Ajaloomuuseumi uue püsinäituse raames. Magistriprojekt. Tartu Ülikool.
Jana Reidla. 2018. Curators with and without Collections: A Comparative Study of Changes in the Curator’s Work at National Museums in Finland and in the Baltic States. – Journal of Ethnology and Folkloristics 12/2.
Marie Reemann. 2017. Tajude avardamise võimalustest muuseumikeskkonnas: audioinstallatsioon Liivi Muuseumis. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Kristel Rattus. 2016. Dialoogilisus Eesti Rahva Muuseumi püsinäitusel „Kohtumised“. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 59.
Pille Runnel. 2015. Tehes näitust „#Niisamalinnas“: kuidas uurida ja mõista laste ja noorte linnaruumikogemusi. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 58.
Svetlana Karm, Art Leete. 2015. The Ethics of Ethnographic Attraction: Reflections on the Production of the Finno-Ugric Exhibitions at the Estonian National Museum. – Journal of Ethnology and Folkloristics 9/1.
Ene Kõresaar. 2011. Märkmeid mälukultuuri muutumisest siirdeajal: Teine maailmasõda Eesti Ajaloomuuseumi püsiekspositsioonis 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 54.
Maie Toomsalu. 2010. Meditsiiniekspositsioon terviseteadlikkuse kommunikeerijana. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Muuseumipedagoogika
Kaja Visnapuu. 2020. Muuseumipedagoogika rakendamise võimalused formaalhariduses Tartu näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool
Kadri Kõiv. 2019. Digitaalsete keskkondade kasutamine hariduslikel eesmärkidel Eesti kunstimuuseumides lähtudes nüüdisaegsest õpikäsitusest. Magistritöö. Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia.Merike Toomas. 2018. Erivajadusega külastajad kui sihtrühm muuseumis. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Triinu Õispuu. 2018. Vanemaealised mehed informaalses õppes Eesti Maanteemuuseumi näitel. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Jaanika Jaanits. 2017. Muuseumiosalus täiskasvanute õppimisvõimalusena Eesti Rahva Muuseumi osalussaali näitel. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Eva Ronk. 2017. Täiskasvanutele suunatud (elamus)hariduslikud tegevused ja nende võimalused tänapäeva muuseumis. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Anna-Kaisa Vita. 2017. Visuaalse mõtlemise arendamise võimalused näituseruumis täiskasvanud publikule suunatud haridusprogrammide näitel. Magistritöö. Eesti Kunstiakadeemia.
Maiu Merihein. 2017. Tööalane heaolu ja töökohaga seotud ebakindlus muuseumitöötajatel. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Birgit Kerb. 2017. Haridusprogrammid Juhan Liivi elu ja loomingu käsitlemiseks. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Jana Reidla. 2017. Muuseumiharidusest Eesti Rahva Muuseumi rahvakultuuri koolitus-ja teabekeskuse näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Sandra Lääne. 2016. Kunstitemaatiliste muuseumitundide disain ja praktika Eesti ja Hollandi muuseumites põhikooli II kooliastme näitel. Magistritöö. Eesti Kunstiakadeemia.
Minni Hein. 2015. Kehalisest kogemusest õppimise toetamine kunstimuuseumi gümnaasiumitunnis Kadrioru kunstimuuseumi ja näituse “Hilma af Klint. Abstraktse kunsti pioneer” näitel. Magistritöö. Eesti Kunstiakadeemia.
Maaria Kingla. 2015. Muuseumitund põhikooli I astme õpitulemuste saavutamise toetajana ja ainevaldkondade integreerijana Eesti Kunstimuuseumis. Magistritöö. Eesti Kunstiakadeemia
Velly Juur 2014. Kuidas motiveerida perekondi koolieelsete lastega muuseumi külastama. Magistritöö. Eesti Kunstiakadeemia.
Kristel Unt. 2012. Põlva- ja Võrumaa 6. klasside õpilaste suhtumine muuseumiskäikudesse ja muuseumis õppimisse. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Sirel Uusmaa. 2012. Muuseum kui formaalharidust toetav õppekeskkond. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Kaja Visnapuu. 2011. Muuseumikeskkonna mõju täiskasvanu kogemustele ja õppimisele. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Kogud, dokumenteerimine, digiteerimine, konserveerimine, päritolu
Kristiina Piirisild. 2024. Vibratsiooni mõju kultuuripärandile. Külastajatest ja kontsertidest tingitud vibratsiooni kaardistamine Eesti Rahva Muuseumis. Magistriöö. Eesti Kunstiakadeemia.
Diana Tõnutare. 2023. Vabatahtlike kaasamine museaalide dokumenteerimise ja kirjeldamise etapis. Lõputöö. Tartu Ülikool.
Jaanika Vider. 2023. Muuseumikogude potentsiaali kaardistamine päritolu-uuringute kaudu. ERMi aastaraamat nr 64(2)
Piret Koosa, Svetlana Karm. 2022. Soome-ugri rahvaste pärand Eesti Rahva Muuseumi kogudes. Studia Vernacula 14.
Kurmo Konsa, Meri Liis Treimann, Kristiina Piirisild. 2021. Algoritmid museaale uurimas: masinõppemudeli Sälli kasutamine objektide säilivuse prognoosimiseks. Ajalooline Ajakiri, 2021, 3/4 (177/178), 253–278.
Kadi Kaljula. 2021. Digitaalsed fotoarhiivid Eesti
mäluasutustes raamatukogu, muuseumi ja arhiivi näitel. Magistritöö. Tallinna
Ülikool.
Liisi Taimre. 2020. Museaalide päritolukaart: muuseumide Infosüsteemi avaandmeid kasutav kaardirakendus. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool.
Iti Niinemets. 2020. Teatrinukkude kogumine
ja säilitamine Nuku Muuseumis. Magistritöö. Eesti Kunstiakadeemia.
Gerli Mägi. 2020. Efemeerse kunstivormi
jäljed. Stsenograafia jäädvustamise problemaatika Rahvusooper Estonia balleti
„Kratt” näitel.Magistritöö. Eesti Kunstiakadeemia.
Ester
Bardone, Maarja
Kaaristo
, Kirsti
Jõesalu, Ene
Kõresaar. 2019. Mõtestades materiaalset kultuuri. Studia Vernacula, 10, 12−45.
Hille Ivanainen 2019. Kultuuripärand eraettevõttes HANZA Mechanics Tartu AS. Lõputöö, Tartu Ülikool.
Janika Turu 2018. Biotsiidide kasutamine ja nende mõju Eesti Rahva Muuseumi tekstiilide näitel. Magistritöö, Eesti Kunstiakadeemia.
Kristiina Johanson. 2018. Missing interpretations. Natural and residual finds in Estonian archaeological collections. Doktoritöö. Tartu Ülikool.
Kurmo Konsa, Kaie Jeeser. 2017. Preparing Museum Disaster Plan: Risk Ranking Through the Analytical Hierarchy Process. – International Journal of History and Cultural Studies, 3/1.
Airi Herm. 2016. 3D ja seotud lahenduste kasutamisvõimalused muuseumides: Eesti muuseumide näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Kurmo Konsa. 2014. Kuidas paberi kõrval hakati bitte ja baite säilitama? Digitaalse info säilitamise areng. – Ajalooline Ajakiri, 4.
Kaie Jeeser. 2013. Documentation Of Museum Objects In Estonian Museums: Development And Application Of Museum Information System. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Hilkka Hiiop. 2012. Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat?. Doktoritöö. Eesti Kunstiakadeemia.
Institutsioonidest, pärandist, muuseumide ajaloost
Kaie Jeeser. 2013. Documentation Of Museum Objects In Estonian Museums: Development And Application Of Museum Information System. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Hilkka Hiiop. 2012. Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat?. Doktoritöö. Eesti Kunstiakadeemia.
Institutsioonidest, pärandist, muuseumide ajaloost
Mariann Raisma. 2023. Muuseumi võim. Muuseum kollektiivse mälu kujundajana Eestis 20. sajandi murranguperioodidel. Doktoritöö. Eesti Kunstiakadeemia.
Jana Reidla. 2021. Curator as an expert and mediator in the paradigm of the new museum: a comparative case study of the Baltic and Finnish national museums. Doktoritöö. Tartu Ülikool.
Jana Reidla. 2021. Curator as an expert and mediator in the paradigm of the new museum: a comparative case study of the Baltic and Finnish national museums. Doktoritöö. Tartu Ülikool.
Jana Reidla. 2020. Identity and the Controversial Experiences
of Museum Researchers: The Case of the National Museums of Finland and the
Baltic States.-
Journal of
Ethnology and Folkloristics 14(2).
Liina Roht. 2020. Maakonnamuuseumide roll pärast muuseumivõrgu korrastamist.
Magistritöö.
Tartu Ülikool.
Zurab Jänes. 2020. Linnamuuseumide organisatsioon ja juhtimine Tallinna Linnamuuseumi näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Zurab Jänes. 2020. Linnamuuseumide organisatsioon ja juhtimine Tallinna Linnamuuseumi näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Jana Reidla. 2019. Kuraator muuseumis ja näitusesaalis: mõistest, ametist ja rollist. Keel ja Kirjandus, 12
Kurmo Konsa. 2019.
Developments in approaches to heritage in Estonia: monuments, values and people. Baltic Journal of Art History,
Vol. 18
Kurmo Konsa. 2017. Kuidas tekib pärand? Pärandiloome protsess kultuuri- ja looduspärandi näitel. – Ajalooline Ajakiri 4.
Marge Pärnits. 2017. Mänguasja- ja lastemuuseumid kui laste kultuuripärandi väärtustajad. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Ene Kõresaar, Kirsti Jõesalu. 2017. Okupatsioonide muuseumist Vabamuks: nimetamispoliitika analüüs. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 60.
Marge Pärnits. 2017. Mänguasja- ja lastemuuseumid kui laste kultuuripärandi väärtustajad. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Ene Kõresaar, Kirsti Jõesalu. 2017. Okupatsioonide muuseumist Vabamuks: nimetamispoliitika analüüs. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 60.
Kurmo Konsa. 2014. Kuidas paberi kõrval hakati bitte ja baite säilitama? Digitaalse info säilitamise areng. – Ajalooline Ajakiri, 4.
Mariann Raisma. 2009. Pärand ja perestroika. Muutused muuseumides 1980. aastate lõpul–1990. aastate alguses. – Kunstiteaduslikke Uurimusi 3−4 (18).
Mariann Raisma. 2008. Musée ideale.Unistused täiuslikust muuseumist. – Kunstiteaduslikke Uurimusi 1−2 (17).
Akadeemia Kultuuripärandi aasta erinumber, 2013/12
Akadeemia Muuseumide erinumber, 2009/4
Mariann Raisma. 2009. Pärand ja perestroika. Muutused muuseumides 1980. aastate lõpul–1990. aastate alguses. – Kunstiteaduslikke Uurimusi 3−4 (18).
Mariann Raisma. 2008. Musée ideale.Unistused täiuslikust muuseumist. – Kunstiteaduslikke Uurimusi 1−2 (17).
Akadeemia Kultuuripärandi aasta erinumber, 2013/12
Akadeemia Muuseumide erinumber, 2009/4
Juhtimine, turundus, kommunikatsioon, müük
Krista Lepik. 2023. Aeg, sotsiaalse aja kiirenemine ja ajalised taktikad Eesti muuseumitöötajate vaates. ERMi aastaraamat nr 64(2)
Mirjam Savisto
2021. Eesti väikemuuseumide töötajate töörütmid kiireneva ajaga
ühiskonnas. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.
Patrick Weyer 2021. Quo vadis, historia? The
role of innovation types and their complementarities in national museums during
the Covid-19 crisis in 2020. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Grete Treier 2020.
Sotsiaalmeedia kanali Instagram postituste sisu – visuaalide ja sõnumite
analüüs Eesti muuseumide näitel. Lõputöö.: Tartu Ülikool.
Birgit Prikk 2020. Ärimudelite analüüs Eesti muuseumite külastuskeskkonna arendamise näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Monika Piirimäe. 2020. Koolimuuseumi arenguvõimalused Hugo Treffneri Gümnaasiumi näitel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.
Mia Kesamaa 2019. Muuseumikaardi rakendamise võimalustest ja vajadusest Eestis. Magistritöö, Tartu Ülikool.
Diana Pinnonen 2018. Muuseumitoodete arendamine lastega peredele Eesti Vabaõhumuuseumi näitel. Lõputöö. TÜ Pärnu Kolledz.
Johannes Saar 2018. Hegemooniadiskursused eesti kultuuris. Eesti Kunstimuuseumi pressikommunikatsioon 2006–2015. Doktoritöö, Tartu Ülikool.
Tanel Veeremaa. 2018. Muuseumidega seotud kolme juhtumi konstrueerimine meediatekstides Delfi näitel. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Helene Tedre. 2018. Eesti Rahva Muuseumi kuvandi konstrueerimine uudisteportaalides delfi.ee ja postimees.ee ERMi esimesel tööaastal. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Diana Pinnonen 2018. Muuseumitoodete arendamine lastega peredele Eesti Vabaõhumuuseumi näitel. Lõputöö. TÜ Pärnu Kolledz.
Johannes Saar 2018. Hegemooniadiskursused eesti kultuuris. Eesti Kunstimuuseumi pressikommunikatsioon 2006–2015. Doktoritöö, Tartu Ülikool.
Tanel Veeremaa. 2018. Muuseumidega seotud kolme juhtumi konstrueerimine meediatekstides Delfi näitel. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Helene Tedre. 2018. Eesti Rahva Muuseumi kuvandi konstrueerimine uudisteportaalides delfi.ee ja postimees.ee ERMi esimesel tööaastal. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Maris Siilats, 2017. Eesti mäluasutused sotsiaalmeedias: sisuloome ja kasutajate interaktsioon Facebookis Eesti Rahva Muuseumi näitel. Lõputöö, Tartu Ülikool.
Kristi Onkel. 2017. Muuseumi turundus Facebookis Kunda tsemendimuuseumi näitel. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Margit Pulk. 2016. Sihtasutuse võimalused ja väljakutsed muuseumi juhtimisel Eestis. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool.
Liivi Tuuling. 2016. Muuseumite kirjastustegevus Eestis 2011-2015. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Liina Külv. 2015. Eesti Rahva Muuseumi uue muuseumipoe kontseptsiooni loomine. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Liivi Tuuling. 2016. Muuseumite kirjastustegevus Eestis 2011-2015. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Liina Külv. 2015. Eesti Rahva Muuseumi uue muuseumipoe kontseptsiooni loomine. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Osalus, kaasamine
Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Giuseppina Addo, Maria Engberg, Åsa Harvard Maare, Hassan Taher. 2023. Tingens metod – asjast lähtumise meetod auditooriumide kaasamiseks. ERMi aastaraamat nr 64(1)
Pille Runnel, Agnes Aljas, Jaanika Jaanits. 2023. Teadmiste koosloome ja õppimine Eesti Rahva Muuseumi osalussaalis. ERMi aastaraamat nr 64(1)Linda Lotina, Krista Lepik.
Piret Pedanik. 2022. Eakate kaasamine kultuuripärandi tegevustesse - Pärnu Muuseumi õpitoa näide.
2015. Exploring Engagement Repetoires in Social Media: the Museum Perspective. – Journal of Ethnology and Folkloristics 9/1.
Pille Runnel, Agnes Aljas, Jaanika Jaanits. 2023. Teadmiste koosloome ja õppimine Eesti Rahva Muuseumi osalussaalis. ERMi aastaraamat nr 64(1)Linda Lotina, Krista Lepik.
Piret Pedanik. 2022. Eakate kaasamine kultuuripärandi tegevustesse - Pärnu Muuseumi õpitoa näide.
2015. Exploring Engagement Repetoires in Social Media: the Museum Perspective. – Journal of Ethnology and Folkloristics 9/1.
Agnes Aljas. 2015. Motivations for participating in museums’ interventions. – Media Transformations, 11.
Kätlyn Metsmaa. 2015. Kaasamine Eesti muuseumides: barjäärid ja võimalused. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Krista Lepik. 2013. Governmentality and cultural participation in Estonian public knowledge institutions. Doktoritöö. Tartu Ülikool.
Taavi Tatsi. 2013. Transformations of Museum-Embedded Cultural Expertise. Doktoritöö. Tartu Ülikool.
Pille Runnel, Pille Pruulmann-Vengerfeldt. 2010. Muuseumikommunikatsioon ja kultuuriline osalus Eesti Rahva Muuseumis. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 53.
Arhitektuur, hooned, ruum
Kätlyn Metsmaa. 2015. Kaasamine Eesti muuseumides: barjäärid ja võimalused. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Krista Lepik. 2013. Governmentality and cultural participation in Estonian public knowledge institutions. Doktoritöö. Tartu Ülikool.
Taavi Tatsi. 2013. Transformations of Museum-Embedded Cultural Expertise. Doktoritöö. Tartu Ülikool.
Pille Runnel, Pille Pruulmann-Vengerfeldt. 2010. Muuseumikommunikatsioon ja kultuuriline osalus Eesti Rahva Muuseumis. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 53.
Arhitektuur, hooned, ruum
Kristi Umalas. 2024. Mäluasutuste töökeskkonnas esinevad bioloogilised ja keemilised ohutegurid ning nende mõju kogudega tegelevate spetsialistide tervisele. Magistritöö. Eesti Maaülikool.
Anni Martin. 2019. Maarjamäe memoriaali tähenduste väljad – teisest maailmasõjast kommunismiohvrite memoriaali rajamiseni (1940 – 2018). Meediatekstide ja arhiivimaterjalide sisuanalüüs. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Anni Martin. 2019. Maarjamäe memoriaali tähenduste väljad – teisest maailmasõjast kommunismiohvrite memoriaali rajamiseni (1940 – 2018). Meediatekstide ja arhiivimaterjalide sisuanalüüs. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Mariann Raisma. 2016. Muuseum kui monument. Eesti uued muuseumimajad: unistused ja reaalsus 1990. aastate I poolel. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 59.
Anniki Kevvai. 2015. Raamatukogu- ja muuseumiruumi roll muutuvas ühiskonnas - Tartu linna näitel. Magistriöö. Eesti Kunstiakadeemia.
Teresa Malmre. 2015. Eesti Arhitektuuri- ja Disainimuuseum. Eesti arhitektuuri-ja disainimuuseumining keskuste hübridiseerimise ettepanekust sümbiootilise ruumi sünnini. Magistritöö. Eesti Kunstiakadeemia.
Rohtlaan, Liina 2014. Eesti Ajaloomuuseumi Filmimuuseum – sisearhitektuurne ideelahendus arhitektuurikonkursi võidutöö näitel. Magistritöö. Eesti Kunstiakadeemia.
Anniki Kevvai. 2015. Raamatukogu- ja muuseumiruumi roll muutuvas ühiskonnas - Tartu linna näitel. Magistriöö. Eesti Kunstiakadeemia.
Teresa Malmre. 2015. Eesti Arhitektuuri- ja Disainimuuseum. Eesti arhitektuuri-ja disainimuuseumining keskuste hübridiseerimise ettepanekust sümbiootilise ruumi sünnini. Magistritöö. Eesti Kunstiakadeemia.
Rohtlaan, Liina 2014. Eesti Ajaloomuuseumi Filmimuuseum – sisearhitektuurne ideelahendus arhitektuurikonkursi võidutöö näitel. Magistritöö. Eesti Kunstiakadeemia.